Teadaolevalt esimene Tähtvere hoonestamiskava pärineb 1919. aastast. See oli tavapärane - Näituse (Savi) tänavaga ristuvad tänavad olid pikendatud üle Tähtvere välja ja nendega olid ristatud uued tänavad.
1923. aastal lülitati Tähtvere mõisa maad Tartu linna koosseisu. Kuus aastat hiljem, 1929 hakati tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse koostatud Tähtvere aedlinna planeeringu järgi linnaosa välja ehitama. Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme. Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelg Taara puiestee ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud selge geomeetriline joonis.

Suurema osa Tähtvere II maailmasõja eelsetest hoonetest projekteerisid Arnold Matteus ja Nikolai Kusmin. Rida funktsionalistlikke elamuid projekteeris 1930. aastatel arhitekt Paul Mielberg. Tähtverre on projekteerinud elamu ka Alvar Aalto – August Tammekannu villa (Kreutzwaldi 6).

A. Matteuse 1929. aastal koostatud planeeringut korrigeeris 1937. aastal uus linnaarhitekt Voldemar Tippel mõneti suurema avatuse poole, jättes ära perimeetraalse hoonestusega väljakumotiivid Koidula-Hiie-Kreutzwaldi tänavate ristmikul ja analoogsed ristmike kujundused Jakobsoni tänaval. 

Linnaosa hoonete andmeid.

Tähtvere heinamaad 1928. a. Eesti Sõjamuuseum KLMFT 1034:1-94F